..et ma tahtsin ja suutsin ja võisin...jätta hallus ja enesepett..

See nädal on möödunud seltsielu tähe all. Igal õhtul ja ma ei liialda. Kuid olen tuttavaks saanud hästi kiftide inimestega. Mulle meeldivad sellised, kellel on olnud julgust jätta oma elu, et minna avastama muud.... nendes on sisu!
Esmaspäeval oli mul töö hipaania keele tunnis. Investeerisin ohtralt aega selle õppimiseks, kuid läks nagu alati. Õppejõud dikteeris sõnad pr keeles ja mina pidin kirjutama vasted hispaania keeles. Vehkisin siis kõigepealt sõnad pr keeles kirja panna (osasid sõnu ei osanud kirjutada ja osadest ei saanud üleüldse aru), aga sürpriis, peale viimast sõna korjas õppejõud juba lehed ära, seega.... olin tigedusest haaratud. Kõige rohkem ajab mind närvi just see, kui sa tõesti pühendad ennast millelegi, kuid lõpuks läheb ikkagi kõik metsapoole.
See nädal algas uus õppeaine – funktsionaalne biokeemia. Aine iseenesest raske ei ole, kuid selle õpetamismeetod on minu jaoks raskem. Nimelt andis õppejõud 1000 leheküljese raamatu (inglise keeles) ning dikteerib loengus (ma ei suuda pr keeles hästi ja kiiresti kirjutada). Muudes loengutes on niimoodi, et õppejõud on valmistanud konspekti ja selgitab siis seda. Eks see raamat saab minu öökapilektüüriks.

Nädala maagia. Lyonis algas eile (6.12) valgusfestival (“fête de la lumière”) ning see kestab pühapäevani. “Fête de la lumière” on Neitsi Maarja auks korraldatav festival, mis esialgu oli katoliiklaste usupüha. Nüüdseks on see välja kasvanud suureks peoks, nii et Lyonis on kaks korda rohkem inimesi kui siin elab. Turiste on meeletult...kuid saan aru, miks!
Tohutud valgusinstallatsioonid majadel, soovidepuu keset vanalinna, telefoniputka, mis on tehtud akvaariumiks ... ning muidugi sajad objektid, kus mängitakse valgusega. See on nii meeletult ilus, et sõnadest jääb väheks, et seda kõike kirjeldada....
(panen varsti pildid üles)
Järgmise nädala alguses on mul eksam ning olen tasapisi oma tekste tõlkinud ja püüdnud asjale pihta saada. See on tõsimeeli huvitav ning tahan selle hästi ära teha! Eks näis!
13. detsembri hommikul sõidan mina Serbiasse, et osaleda BEST-i üritusel JAMboreeeeeee!
Rahvast on sinna tulemas üle Euroopa 200-300 kanti (sh 20 eestlast). Rääkisin oma töögrupi vastutava isikuga ning inimesed on rohkem kui motiveeritud, et midagi head ära teha ning et rokkida maapind paigast. Kift on kuskil Euroopas kokku saada!
Serbias olen 17. detsembri varahommikuni ja peale seda.......... tulen mina koju :)