Millega ma siis vahepeal hakkama olen saanud? Ei midagi suurt, lihtsalt kerge seltsielu.
Nädal aega tagasi sain kokku ühe eesti neiuga (Merili), kelle kontaktid oli Netu lahkumiskingitus minule. Noori eestlasi on Lyonis kokku 9. Pidasime plaani õhtul kolmekesi (mina, Merili ja Ingrid) välja minna.
Soojendust tehti ühes inglise pubis – Smoking Dog – mis osutus ääretult mõnusaks kohaks. Hiljem mindi ÖÖklubisse, mis asus paadis (sellel oli lausa kaks korrust). Siin ikka leidub selliseid! Muusika oli minu maitse järgi ning inimesed vabameelsed ja kergelt purjus. Õhtu läks korda.
Vastu hommikut väntasin rattaga ühika poole (takso on siin kallis ning öisest ühistranspordist polnud aimu).
Nädal aega tagasi sain kokku ühe eesti neiuga (Merili), kelle kontaktid oli Netu lahkumiskingitus minule. Noori eestlasi on Lyonis kokku 9. Pidasime plaani õhtul kolmekesi (mina, Merili ja Ingrid) välja minna.
Soojendust tehti ühes inglise pubis – Smoking Dog – mis osutus ääretult mõnusaks kohaks. Hiljem mindi ÖÖklubisse, mis asus paadis (sellel oli lausa kaks korrust). Siin ikka leidub selliseid! Muusika oli minu maitse järgi ning inimesed vabameelsed ja kergelt purjus. Õhtu läks korda.
Vastu hommikut väntasin rattaga ühika poole (takso on siin kallis ning öisest ühistranspordist polnud aimu).
Laupäeval sain kokku kohaliku BEST-i grupi asepresidendiga ning ta tutvustas mulle shoppamisvõimalusi Lyonis. Väga informatiivne pealelõuna oli, sest püüdsin võimalikult palju teada saada kohaliku LBG tegemistest.
Õhtul tegime koos prantsuse sõbraga õhtusööki ning öösel tahtsime oma Mehhiko hispaanlastega salsat tantsima minna. Aga kahjuks ei jõudnud me viimasele metroole, seega müttasime vihmas esimesse rocki ööklubisse.
Siin on klubid pisikesed ning alati ülerahvastatud. Aga see koht oli nagu eriti populaarne. Inimesed tantsisid ja seisid laudade peal, sest lihtsalt polnud ruumi, higi voolas ning baarmenid lasid veepüstolitest vett rahva sekka. Kõlaritest tuli vanakoolirocki ning inimesed nautisid seda kõike. Koju sõitsime seekord bussiga.
Pubid on siin lahti 1-ni, ööklubid 3-ni. Siis on kõik
Pühapäeva hommikul sõitsime oma eestlastest sõpradega Araabia turule. Soetasin terve poekoti täie värskeid puuvilju ja natukene araabia maiustusi. Maitseelamus!
Muidu terve pühapäevase päeva jaurasid mehhiklased meie toas. Pean tõdema, et ruum I 327 on muutunud populaarseks toaks. Alati on keegi siin külas või külla tulemas. Kes teeb endale süüa (võtab enda potid-pannid ja produktid kaasa, sest enda juures oleks seda ju igav teha), kes õpib roppusi portugali keeles. Meie oma toakaaslasega võtame asja vabalt!
Koolinädal. Päevasel ajal üks loeng, õhtul kerge seltsielu.
Teisipäevased päevad on kõige keerulisemad, sest siis kestab üks labor hommikul 8-st õhtul 18-ni (vahepeal on 2 tundi lõunapausi).
Teisipäeva õhtul oli mul ka esimene BEST-i koosolek (pigem ühisviibimine õlle ja sõpradega). Avastasin, et BEST-Lyon on palju teistsugusem kui BEST-Tallinn, juba aktiivseid liikmeid on neil ainult 10, millest pool on ka juhatus. Mind pannakse beebilisti ning eks vaatab, mis sellest saama hakkab.
Samal õhtul läksime eestlastega Dogi, sest seal oli quiz-i õhtu. Kuid seoses jalgpalliga tehti see nädal poole lühem quiz ning kuna rahvast oli ka palju, ei mahtunud me sinna kuidagi ära. Proovime järgmisel nädalal uuesti! Esmaspäeval lähme teatrisse.
Kolmapäev – natation (ujumine)! Ja kohalikus ööklubis oli elektrojazzi kontsert. Ööklubi vaimustas mind. Kontsert polnud üldse mitte paha, aga siiski mitte minu maitse.
Neljapäeval peale õhtusööki käisime kohalikus kinos. Reserveeritud spetsiaalselt INSA tudengitele. Film – Inside Man. 5 kinokorda maksab 5 eurot, seega üks seanss üks euro. Hinnad on sellised vaid siin, muidu on ikka kallimad. Peale filmi kohalikku pubisse, kaks õllet, seltsielu ja nii ongi.
Ning ongi jälle reede. Õhtul salsaõhtu ning homme pidu ühe eesti neiu korteris. Pidutseme nii nagu eestlastele kohane! Plaanin varsti reisima minna!
No comments:
Post a Comment